Esmaspäev, 26. september 2011

Hapupiima-karask

Teine küpsetis toitvamate-seeriast.
"Karaskid kuuluvad eesti rahvustoitude hulka. Karaskitaignad on pehmed, neid saab plaadil või pannil lusikaga laiali ajada. Enamasti valmistatakse karaskid odrajahuga ja kergitatakse söögisooda või pärmiga. Kuna odrajahu sisaldab vähe liimvaiku, on soovitatav sellele lisada nisupüüli. Karaskeid süüakse värskelt, eriti maitsvad on nad soojalt meega, võiga või pohlakeedisega."
Raamatust "Saiad, pirukad ja koogid"

Hapupiima-karask
Koostisained:
- 0,25l hapupiima või kefiiri
- 1 muna
- 1tl soola ja 1 tl suhkrut
- 2sl taimeõli
- 1tl köömneid (valikuline)
- 1,5 klaasi odrajahu
- 0,75 klaasi nisujahu
- ½tl söögisoodat

Klopi muna soola ja suhkruga segamini, lisa hapupiim, õli,(köömneid) ja soodaga segatud jahud. Tõsta taigen rasvaga määritud või küpsetuspaberiga kaetud lahtikäivasse rõngasvormi. Küpseta 200 kraadi juures 45 minutit.

Seemneleib

Sügise saabumisega olen hakanud küpsetama rohkem toitvaid küpsetisi. Neist kahte jagan ka nüüd teiega. Esimene on siin:

Seemneleib
Koostisained:
-75g pärmi
-9 dl vett
-3 tl soola
-2 tl suhkrut või vedelat mett
-1 dl päevalilleseemneid
-1 dl linaseemneid
-3 dl rukkijahu
-1,8 l nisujahu (umbes)

Murenda pärm kaussi, lisa käesoe vesi, sool, suhkur ja seemned. Sega vedelikku rukkijahu, seejärel niipalju nisujahu, et saad sileda ja elastse taina. Sõtku, kuni taigen kausi küljest lahti lööb. Puista taina pinnale jahu ja lase ~40 minutit sooja kohta rätikuga kaetult kerkima. Tõsta taigen küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, lase veel 30 min. kerkida ja seejärel küpseta 200 kraadi juures 40-50 minutit.

Selle taignaga olen teinud ka kukkleid, neid tuleb küpsetada ~25 minutit.


(Kauni õuna asetas leivale mu kallis issi)

Laupäev, 20. august 2011

Vihmase ilma joogid....

On loomulikult teed ^^. Sellega seoses ka õpetus ühe tee ja ühe mahla tegemiseks. Mõlemad on väga head, olgu, minu pere meespoolele need eriti ei meeldi.

Esimene neist on....
Tomatimahl!

Tegemisõpetus siuke: Pese ära terve hunnik tomateid ja uurista neil puitund osa välja. Seejärel lõigu need väiksemateks tükkideks. Pane nad suurde potti ja aja keema. Kui tomatid hakkavad keema, alanda kuumust (elektripliidil panin kuumuse 2 peale, kui see peaks aitama). Kuumuta, kuni tomatid on pehmed ning suurem osa mahla on neist välja tulnud. Seejärel aja läbi sõela ja säilita endale sobival viisil või valmista sellest midagi.

Viis kuidas meespere tomatimahla joob:
Võtad suure tassi, valad sisse mahla ja maitsestad soola/pipraga nii, et mõlema maitset päris tugevalt tunda oleks. Ainult nii on see neile maitsev.


Teine jook on peterselli tee, mille retsept on ka äärmiselt lihtne:

Korjad aiast (või muretsed poest) u. pool peotäit peterselli, hakid ära. Samal ajal keeda vesi. Pane petersell tassi, vala kuum vesi peale ja lase 5-8 minutit tõmmata. Võibolla on võimalusi selle tee maitsestamiseks aga minu jaoks on ta puhtalt väga hea.



Pildid:
1.tomatimahl peterselliga
2. petersellitee



Ja üks tomat mida ma lihtsalt ei suutnud mahla sisse lõikuda:


Neljapäev, 18. august 2011

Olles hetkes

Otsustasin ka ära näidata, milline ma olen (ei ole sba ega sarvi) ^-^


Samuti munaga praetud saiade retsept (rikkad- või vaesed rüütlid?):
Ühele kasvueas poisile ^^:

3 muna
5- sl suhkrut
(võib lisada piima ka,mina jätan selle tavaliselt välja)
saiaviile
õli

Ülejäänu on lihtne. Klopi munad suhkruga, kui kasutad piima, siis klopi see ka sisse, kasta saiaviilud munasegusse ja prae kuumal pannil õli kuni kerge(!) pruunistumiseni.

NB! Kerge pruunistumine ei tähenda kõrbend ääri, mis kuidagi vägisi kipuvad tulema, aga noh, tegijal juhtub nii mõndagi. =)

Kui keegi on viitsind uudistada siis, Ciao!

Esmaspäev, 15. august 2011

Juba?!

Prangli eluolu 2. päevast jutustan siis, kui küüned läpaka taha saan. Aga tänane teema: Kuhu mu suvi kadus? Täna kalendrit vaadates vaatas vastu ilus 15.august.... Nii vähe aega koolini, lausa masendav.

Siiski on aega veel suve nautida ja praegused ilmad lasevad seda täiel rinnal teha. Päike paistab ju otse lagipähe!
Niisiis jagan teiega oma tänase päeva retsepte:


Puuviljasalat kurgiga (minu oma oli selline):

1 väike kurk
1 väike kobar viinamarju
4-5 ploomi
tomat (ei lisanud, läks meelest)

Retsept lihtne, haki kõik asjad suupärasteks tükkideks, pane kaussi ja naudi ^^.
Salatile võib teha ka kastme aga minu arust tuleb puuviljadest juba piisavalt head mahla.






Seenesalat rukkiröstil:

Salati jaoks:
Kupatatud seeni (šampinjonid ja kukeseened ei kõlba)
Punast sibulat
Hapukoort
Soola

Koguseid ei oska öelda, sest alati teeb salatit ema ja temagi puhtalt silma järgi. Igatahes haki seened ning sibulad. Lisa hapukoor ja maitsesta soolaga. Jäta soovitatavalt külmkappi maitsestuma. Seejärel rösti omavoliline kogus rukkirösti viile ning kata need soojalt salatiga. Mmmmm... Kahju, et ma seenesalatiga suur sõber ei ole...






Laupäev, 13. august 2011

Prangli, päev nr.1

Jagan nüüd teiega oma imetoredat kahepäevast reisi isaga (love you, daddy!). Sihtkohaks Eesti kõige põhjapoolseim pidevalt asustatud saar Prangli. Kuna juttu ja muljeid on kohutavcalt palju, otsustasin postitada mõlemad päevad eraldi (just in case). ^^

Reisi algus oli neljapäeva hommikul kell 4, kui isa sõber meile järgi tuli. Kiire sõitjavahetus majajuures ning Tallinna poole. Esimene peatus Võrus, Statoilis. Sealt sai kiirelt kanawrapi, pähkleid ja Digestive küpsiseid kaasa ostetud. Rääkides Statoili kanawrapist ei suuda ma kunagi märkimata jätta, kui hea ning vürtsine see on. Kuigi-kuigi koostisosade peale peab piiluma läbi sõrmede, ka see ei ole E-ainete vaba maiuspala :(. Kuskil kella 8-saks jõutsime Tallinasse, kus ütlesime isa sõbrale head aega ja sõitsime sadama poole, tema autoga. Sadamasse jõudes (olles 2 korda juba ära eksind) tuli ilmsiks huvitav fakt, laev, mis interneti andmete kohaselt oleks pidanud kell üheksa väljuma, ei kavatsenudki seda teha enne poolt 2-te päeval. Imeline! Niisiis pärast terve hunniku fotode klõpsimist ja laeva väljumiskellaaegade üleskritseltamist läksime rannaäärt uurima. Tihti lõppes tee randa tõkkepuu, aia või eravalduse sildiga, lausa ahastama panev, kui palju inimestele meeldib ennast müüridega ümbritseda. Käisime ka Viimsi vabaõhumuuseumis, Tallinna lähedal mererannas ning ühe tuletorni juures, mille nime ei tea ma isegi pärast selle juurde mäkke ronimist, mäe kalle oli umbes 45-kraadine (vähemalt!). Enne sadamasse tagasiminekut käisime veel Viimsi konsumis ja -marketis, kust sai muretsetud ka öökapilugemist saarele, Oma Maitse uus number (peaks ka võibolla tellima hakkama?), mille lehitsesin läbi juba enne saarele jõudmist, uudishimu oli lihtsalt LIIGA suur. Kella ühe ajal kohale jõudes saime õnnelikult laevale ning sõit saare poole algas. Peaks ka vist ära märkima, et vihma saime ainult üks kord hommikul, ülejäänud 2 päeva oli saarel super-suveilm. Laeval küsisin isa käest, et kas tal on ka aimu, kus me ööbime, tuli aus vastus, ei tea. Õnneks lahenes olukord siis, kui laev Pranglil maabus, meie juurde tuli naine, "Tere, mina olen Tiina," tegemist on Prangli kooli direktrissiga, kelle juures öö ka veedetud sai. Majutus oli korralik, 2-inimese tuba, võimalus sauna minna, 20 eurot (juurot). Pärast põgusat lõunasööki, kadusime kiirelt saarele kondama, pärast kohalikku Laurentiuse kabelit läksime mööda mingit tundmatud rada mere äärde..... Ja sealt algas ekstreem kuna meil oli kinnisidee liikuta mööda rannajoont. Mitmes kohas pidi isa mind ühelt kivilt teisele kandma, seda loomulikult hetkeni, millal mul lõplikult villand sai. Peagi olime mõlemad rõõmsalt paljajalu äärmiselt soojas (!) vees, libastudes vahepeal vetikastel kividel. Just sealt rannast leitsime me ka pudeliposti, mis oli 10.juulil posti pandud. Kirjutajaks iiri tüdruk Hannah. Äärmiselt armas ja romantiline seik mälestustesse. Liikudes edasi saime aru, et valged liivarannad ei asu ÜLTSE selles saareosas, meile jäid ainult haisvad adrumülkad, Shreki tunne tuli peale, kui sai järjekordselt astutud enda aruts kindlale pinnale ning vajusid seejärel põlvedeni soppa. Kahjuks kõige jubedamates kohtades ei olnud aega pilte teha. Hiljem kõndisime juba kabeli juurde jalgu pesema ja sealt edasi Musta Luugi juurde einestama. Must Luuk on saare ainus nn. kohvik, kust saab osta pitsat, hot-dogi, jäätist (ainult Väikese Tomi topsi), kohvi-teed, ninni-nänni ning kuivatatud kala. Isa muretses endale sealt kohvi, hot-dogi ja kala. Kohvit kiitis, hot-dogi ajas endale lihtsalt sisse, ei tulnud sealt mingeid kommentaare, kala kiitis ka, pidavat täpselt õige maitsega olema. Kohvi ja tee kõrvale sai kuulatud kohalike noorte ässade (no palun) kogemusi peo panemises ning veidike aega hiljem rääkis isa vähemalt pool tundi juttu meestega, kes tegid hiljuti uppunud laeva osadest sõidukit. Laevaõnnetus paistis päris kohutav, laev täielikult juppiteks ja kapten uppus koos laevaga (traagiline). Õhtu sai lõpetatud sadamas ringi uidates, nägime vanu laevu, palju rauda ning kitsekarja, ühest tegime pilte ka (kiitused oma seebikarbile aastatest eKr). Käisime ühes vanas sõjaväeosas ka, seal tegi isa mulle tuuri,teemal kuidas see elu seal siis ikka käis, imelikult käis, leiva-ahju ja söökla seinal oleva roosiga. Leiva-ahjust enda suurepärase blondiini-mõistusega pilti ei teinud (kümme punkti rumala mõtlemise eest). Oleksime veel kauemgi ringi tuianud kui jalad alla ei oleks andnud, rannaäär andis ikka korraliku trenni. Ööbimispaika jõudes kobisin mina koheselt kuivatatud greibi ning tumeda šokolaadi seltsis Oma Maitse taha ohhetama. Kaks retsepti sai ka ära märgitud, nähes suvikõrvitsa-spagette arvas isa, et ma olen tõesti ära pööranud, müslimagustoiduga olid teised lood. Aga hetkeks marjadest, neid oli saarel palju, vaarikad, mustikad, pohlad, KIRSID(!), lausa nii palju, et mõtted rändasid toas olevate küpsiste ja külapoes kndlasti leiduva jogurti peale, kokkamine on ravimatu haigus ^-^. Vahepeal käis isa all (me ööbisime teisel korrusel) kohalikele hapukurki ning hansat (setude alkohol) pakkumas, tagasi tulles patsudas hellalt kõhule, seletades kui hea praetud lest ikka on. Mina nii suur kala-armastaja ei ole, niiet eriti seda kala taga ei nutnud. Aga isal on kinnisidee, et saarel olles peab kala saama, kõige parem, kui erinevat sorti. Ülejäänud õhtu läks rahulikult, kuskil kell üheksa keeras isa ennast magama, mina pugesin põhku veidike hiljem pärast maniküüri (jah, ma ei kannata koledaid küüsi) tegemist. Uni tuli kuidagi hetkega..... Aga peaaegu oleks unustanud, päikeseloojangut sai ka nautitud.

Pildid:





Ülejäänud pildid laen siis, kui arvuti minuga koostööd teeb

Teisipäev, 2. august 2011

Nisukliimuffinid mustikatega

Ühed äärmiselt maitsvad ja tervislikud muffinid toreda päeva nautimiseks. Lisasin enda muffinitesse rohkem mustikaid kui retseptis ette nähtud ning istusin kogu küpsemisaja ahju ees nende lõhkemist pealt vaadates. Mõnel lihtsalt on imelikud kiiksud =D.


Retsept selline:
4dl nisujahu
1dl nisukliisid
1dl suhkrut
1sl küpsetuspulbrit
1/4tl soola
1 muna
2,5dl piima
0,5dl õli (mina lisasin vähem, vahet ei olnud)
2,5dl mustikaid (lisasin vähemalt 3,5 ;))
soovi korral pärlsuhkrut


Tee nii:
Sega omavahel jahu, kliid, suhkur, küpsetuspulber ja sool. Teises kausis vispelda lahti klopitud munale piim ning õli. Sega kõik kokku ja lisa mustikad. NB! Tee seda kiiresti, sest mustikatel on komme tainast värvida! Tõsta tainas muffinivormidess ning puista soovi korral peale pärlsuhkrut (jätsin vahele). Küpseta 200-kraadises ahjus 20 minutit (kui aega on, soovitan soojalt jälgida, kuidas mustikad plahvatavad =)). Proovi tikuga küpsust. Lase rätiku all jahtuda.


Järgnev tekst on puhtalt soovitus: Võta taldriku peale paar muffinit, tee endale üks tee, istu mugavalt enda lemmikpessa. Seejärel võta käsile üks mõnus tegevus ja naudi muffineid, teed, oma tegevust, päeva, kõike. Väga lihtne viis pinge alandamiseks ^^.